Ja tohtult on ka kõikvõimalikke käsitöölistenfestivale ” Hanuka” aeg puudutab kōiki.
Kevadine kirsiōites Jaapan on lihtsalt fantastiline, see mis tõeliselt rabab on selle ulatus ja see pühadus ning eriline aukartus kogu selle sündmuse ümber. Juba rongijaamades suunavad sildid kirsiaedade juurde ja inimesed liiguvad kolonnidena kōik ühes suunas. Osakas on juba näiteks suurimas kirsiōite nn” leiukohas” üle 5000 kirsipuu, mis mööda jōeäärt looklevad, lugematud söögikohad ja piknikud, mida inimesed suurte gruppide kaupa…
Vahvaid teekanne ja puidust meisterdatud imevigureid leidub tohutult. Selle vahva onu käest ostsime metalse teepurgi mis sulgub hääletult, see lihtsalt vajub sahinal kinni, seda imet saame teeüritustel näidata.…
Jaapani reis on ühe suure unistuse täitumine. Peale aastatepikkust raamatute lugemist ja uurimist saab ta siis nüüd teoks. Ja mitte niisama vaid kohe eesmärgistatud kohtumiste tähe all. Ootavad kohtumised teeistandustes ja teemajades. Ja see ei tulnud niisama lihtsalt 🙂 nii viiendas meilis kui juba peaaegu loobumisvõidu andsime saime kontakti, et meid oodatakse ja võetakse vastu.
Väike tehnika testimine kulub alati ära. Mõtetes kirjutan ma blogi tunduvalt tihemine kui see reaalsuses välja paistab. Viimane sissekanne ongi tehtud kevadisel India reisil Jaipuris ja Kashmiris. Mäletan kuidas paabulinnud jalutasid minu ümber kui pargipingil 39 kraadises kuumuses istusin ( mis iseenesest oli vägagi mõnusalt talutav) ja kribasin I-padi ridasid.
Selline tore kirjanurk oli toas olemas ja nb:) detailidele, isegi elektrijuhtmed on sametkanalikesega ümbritsetud ja laadijad brokaadist kotikestes. Juveelikauplused lossis on kõik juba väga vanad ärid ja hinnad on lossirahvale väärikalt kohased
Lood maharajadest ja maharanidest on võlunud mind juba pikka aega ja nii saigi siis seekord ja seda enam, et reisin oma kalli maharajaga koos see plaan ettevõetud. Ja soovitan seda küll kõigile 🙂 kui hotelli kohta kommentaare lugesin , siis tuli sealt välja, et tegemist pole ei viie ega kuue tärniga vaid see on midagi enamat kui oskate ette kujutada…
Nüüd see siis juhtus:). Armusin Kashmiiri vaipadesse ja tugevalt. Remargi korras võib öelda, et hetkel pole mul kodus ühtegi vaipa, seega on see päriselt midagi täiesti uut. See on küll tõsi, et olin Adili eelnevalt palunud, et sooviksin võimaluse korral vaibakudumise protsessi näha. Seda, kuidas Kovalamis vaibakaupmehed oma imesid küll ühte ja teistpidi lahti rullivad olin India reiside ajal ohtrasti…